Tallinna vaatega veebikaamera ehk Eesti elektrooniline visiitkaart

iPhone, iPadi jaoks
Android, Videolani jaoks

Kaamera näitab Tallinna linnasüdant, vanalinna läbi kestva aja. Ööpäevaringne linnavaade kutsub avastama maailma, mis kihab elust ja inimestest seal, kus katused lõpevad ja algavad munakivist tänavad – ja ellu ärkavad vanad legendid.

Tallinn on pealinnana Eesti visiitkaart ja põline merevärav. Siia olevat kunagi sattunud isegi Araabia geograaf ja kartograaf Muhammad al-Idrisi (u. 1100–1166), kelle seitsmekümnest maakaardist koosnevas atlases „Geograafia“ (Palermo, 1154) on mainitud salapäraseid paiku Astlandat ja Kolõvani. Viimane on nimekuju slaavi kroonikatest, seotud müütilise Kaleviga, ja võiks nõnda osutada tänasele Tallinnale.

Kaamerast paistev paik kui soodus sadamakoht mere kaldal keskaja kuulsal kaubateel „varjaagide juurest kreeklaste juurde“ oli kui loodud linna tekkeks: vaenlase eest kaitses häda korral paevaara kõrgus. Tallinna kui linna ja selle kodanikkonda (civitas Revaliensis) mainiti esimest korda 1238, linnaõiguste annetamist ja raehärrasid 1248. Taani-aegne linn Taanilinn oli Taani kuningriigi tähtis tugipunkt ning suhteliselt iseseisev linnriik (polis) ning sellal valmis ka juba linna keskaegse hoonestatud tsentrumi linnaehituslik skelett. Kui linnasüda ise oli tollal siiski vahelduvate vallutajate oma, on iidse asustuse jälgi leitud ka eeslinnadest: Kalamajast, revalaste väga soodsas paigas olnud kalapüügikohast, ja maakeelt kõneleja oli teretulnud vähemalt kui kalur või loots, hülgekütt või rasvakeetja, kivimurdja, majateenija. Kunagi ei seisa õitsev linn niivõrd üksi maa keskel, et ta poleks tuhandete juurtega oma ümbruskonna külge kasvanud, on Tallinna kohta kirjutanud taani päritolu tallinlane, ajaloolane Paul Johansen.

Ajad hakkasid muutuma 19. sajandi teisel poolel ja esimene eesti soost linnapea oli aastail 1906–1913 Voldemar Lender. Tema ajal sai Tallinn ka suurlinnaks, ületades elanike arvult 100 000 piiri.

Heal lapsel mitu nime: Henriku Liivimaa kroonikas on linna nimetatud Lyndaniseks, mille üks tõlgendus oleks linnuseneem või linnusease. On ka arvatud, et Lindanäs tuleb rootsi keelest ja tähendab umbes sama mis hilisem soomekeelne nimi Kesoniemi. Ja Taanilinna asemel võiks mõelda ka Tallinnale kui talvituvate laevade linnale. 13. sajandist 1920. aastateni ametlikult Revali nime kandnud linn sai noore vabariigi pealinnana omale lõpuks eesti nime, isegi kaks varianti: paralleelselt Tallinna ja Tallinn, kuni lõpuks jäi peale viimane.

See viimane, ka 20. sajandi tuultes palju muutusi läbi teinud linn, ongi paik, mida avastada: Tallinna katuseid iga ilmaga maailma vahendav veebikaamera tahab selles suunas abiks olla.

Internetiühenduse tagab toetuse korras Elisa, streami jagab Eenet, projekti veavad IT rotid ja Beta Grupp. Tänud ka ERR-le ja fotograaf Toomas Tuulele.

NB! Vaata ka uuenenud Käsmu Meremuuseumi veebikaamerat

Viru hotell, mille katusel kaamera on oma 23 korrusega Eesti esimene kõrghoone ja endiselt Eesti kõige suurem hotell, mis majutab korraga enam kui 1000 inimest ja kus töötab täna 245 inimest. Viru hotell pälvis Eestis esimese hotellina Green Key keskkonnamärgistuse ja eelmisel aastal avati Eesti esimene hotellimuuseum Viru hotell ja KGB.

Viru hotelli- ja restoranioperaator AS Sokotel on SOK kontserni tütarfirma, kes tegutseb Sokos Hotel Viru kaubamärgi all. Hotellis on 516 hotellituba, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm, Eesti esimene hotellimuuseum, ilukeskus ja saunad. Tänavu maikuus täitus Viru hotellil 40. tegutsemisaasta.

Viru hotell. Foto Kaido Haagen
Viru hotell. Foto Kaido Haagen